\n
  • Saarte Geopark

    Tuuleveskite maa

  • Saarte Geopark

    Peidetud jõgede ja allikate maa

  • Saarte Geopark

    Puutumata looduse maa

  • Saarte Geopark

    Mitmekülgse ajalooga maa

  • Saarte Geopark

    Ilusa ranniku maa

Saarte Geopark

SILURI AJASTU
Silur on ajastu Maa ajaloos, mis algas umbes 444 ja lõppes 416 miljonit tagasi. Läänemere ja Eesti alad asusid tollal ekvatoriaalses piirkonnas. Soojas meres arenesid tänapäevaga võrreldavad vallrahud ehk barjäärrifid. Siluri ajastul oli keskmine temperatuur 10 kraadi kõrgem kui tänapäeval. Tekkisid uued evolutsiooni harud, näiteks meriskorpionid, kes suutsid saavutada aukartustäratavaid mõõtmeid. Oma erilisuse tõttu on meriskorpion ehk Eurüpterus võetud Saarte Geopargi vapiloomaks. Siluri ajastut võib pidada pöördeliseks selle poolest, et sellest ajast pärinevad esimesed kindlad tõendid maismaaloomade ja -taimede olemasolust.

Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) ürgmandrid, mille tulemusena tekkisid Kaledoniidid, mida tänapäeval tähistavad mäed Šotimaal ja Skandinaavias. Laurentia ja Baltika kokkupõrkest tulenev maapinna kerge põhjustas Paleobalti mere madaldumise ning moodustus ligi 400 km pikkune  astangute vöönd –  Siluri klint. See on ulatuslik astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt, kulgeb läbi Läänemere, tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul, kulgeb edasi piki Saaremaa põhjarannikut üle Muhumaa ja väikesaarte mandrile, kus kerkib Läänemaal Saluvere Salumäe astanguna ning mattub seejärel Kesk-Eestis Devoni setete alla.

Siluri ajastul merepõhja settinud lubjalistest setetest ja selgrootutest on moodustunud kivimid – lubjakivi, dolokivi, dolomiit, jne. Ajastu kivimid on rahvapäraselt tuntud kui paekivi ehk paas. Siluri ajastu mere sügavuse vaheldumisel moodustusid pangad ja astangud. Paljandid on vaadeldavad terves geopargis. Saaremaa pangad ei üllata oma kõrgusega, kuid neis peegeldub hästi siluriaegse mere muutumine ja areng. Meri uuendab panku pidevalt ja uhub kunagisest merepõhja setetest fossiile välja. Ei pea sugugi olema geoloog, et mõista - Siluri ajastul kees merepõhjas vilgas elutegevus.

Saarte Geopark  tegeleb siinse geoloogia, pärandkultuuri ja looduse tutvustamise ning hoidmisega. Geopargi idee on kasutada piirkonna geoloogilist eripära turismi, keskkonnateadlikkuse ja kohaliku arengu edendamiseks. Saarte Geopargi keskus asub Kaali Külastuskeskuses, kus saab infot kõigi Saarte Geopargi piirkonnas asuvate vaatamisväärsuste kohta. Saarte Geopargi külastaja saab maalilise pildi geoloogilistest, kultuuri- ja loodusväärtustest liikudes mööda Siluri ajastu läbimiseks koostatud marsruute. Võta endale piisavalt aega, sest Saarte Geopark lummab oma sõbralike inimeste ja eriilmelise loodusega.

 

Geopargi geoloogia

Piirkond hõlmab kokku 715 saart ja laidu ning Hanila valla ala, mis asub idas, mandri-Eestis, Muhumaa vastas. Enamik geopargi loodusobjekte on seotud karbonaatkivimist aluspõhjaga, nagu ka Kaali meteoriidikraatrid. Kaali kraater, mis moodustus jääajajärgsel perioodil, on esimene meteoriidikraater Euroopas, mille meteoriitne päritolu ära tõestati.

Karbonaatkivimeid leiab kõikjalt - loopealsetel, kiviklibust rannavallidel, põllumaal ja rannikualade astangutel. Geopargi ala arvukad põhjaranniku pangad kuuluvad Siluri klindi koosseisu. Neist kõrgeim on Panga pank. Nagu kõikjal lubjakivi piirkondades on ka Saarte Geopargis levinud karstiväljad ning nendega seotud maa-alused jõed ja rikkaliku veega karstiallikad. Piirkonnas on ka rikkalikult rändrahne. Üldiselt tasase reljeefi taustal tõuseb keskne kõrgustik, mis ulatub Sõrve poolsaarest kuni põhjarannikuni. Viieristi mäed oma iidse ranniku kontuuri ja luitestikuga on eriti muljetavaldavad.

Ilm Geopargis


Sündmused Geopargis


Tulevased sündmused

30.05.2016
Geonädal 2016